Dili-12/08/2025-Média
Defisensia, Komunidade
efiksaun Ex-Aspol husu governu atu fó sira nia direitu ka Indeminisaun, tanba sira kolabora no kumpri ona hodi halo prosesu
efiksaun ba sira nia hela fatin durante ne’e sira halo negosiu.
Porta Voz Teresa
Jacinta de Fatima Soares hatete, durante ne’e komunidade sira hala’o negosiu iha fatin
Ex-Aspol, tanba ho governu nia dezenvolvimentu nasional sira kolabora no kumpri desizaun ka Orden
Governu RDTL. Komunidade sira konsege hamamuk fatin hahu loron 17-20 laiha parte kompetente ida atu mai esklarese ba sira relasiona ho
sira nia direitu.
“Ami kumunidade Ex-Aspol
mai buka moris iha fatin ida ne'e, maibé iha parte seluk presiza ita hotu nia
kontribuisaun atu halo dezenvolvimentu nasional. Tanba ne'e ami komunidade Ex-Aspol
durante ne'e kolabora 100%, no kumpri desizaun ka orden governu liuhusi
Sekertariu Estadu Assuntu Toponomia no Organizasaun Urbana, ami konsege
hamarnuk fatin ho voluntariamente durante loron tolu ka haat nia laran hahu husi
loron 17-20 tinan ne’e koopera hamutuk
ho SEATOU. Depois ami komunidade Ex-Aspol hamamuk fatin ne'e laiha parte kompetente
liu-liu Ministreiriu Justisa, Sekertariu Estadu Terras Propriedade, MOP,
Ministeriu Amdinistasaun Estatal Sekertariu Teras Propriedade, no Autoridade lokal
sira iha parte areia ne’e too oin loron laiha ema ida ka reperjentante atu mai ami
leet hodi esklarese ba ami komunidade nia direitu nu’udar sidadun ne'ebé hela iha fatin ne’e”,
Dehan Porta Voz Teresa iha Ex-Aspol Kaikoli, Dili 12/08.
Hatutan tan Porta
Voz katak, Komunidade kumpri no obedese
estadu RDTL hodi hamamuk fatin ne'e, antes ne'e husi parte kompetente sira mai
foti dadus, no halo ona markasaun ba komunidade efiksaun nia uma dala rua no promete ba sira katak tempu badak ekipa
sira sei mai hamutuk ho komunidade sira hodi realiza dialogu ho komunidade ida
hafoin bele hamamuk fatin ne'e. Tanba fatin ne’e estadu atu uza ba komum maibé
realidade nunka realiaza too ikus ekipa mai fó ultimatu loron 3 ba komunidade
hodi muda to’o ikus sira sai Vitima ba Eviksaun ne’e, tanba ne’e sira husu ba
parte relevante atu konsidera sira nia direitu hanesan sidedaun timor-oan.
“Ami husu ba governu
liuhusi SEATOU ami hakarak konfirma fila fali ami nia prosesu dadus, markasaun
ne’ebé antes ekipa Ministeriu Justisa, liuhusi Terras Propriedade, no
Ministeriu Obras Publika rekualia no markasaun ona antes ne'e too iha ne’ebé
ona no oinsa ona. Ami komunidade Ex-Aspol afetadu eviksaun ida-ne'e maioria
vida negosiante no barak liu mak estudade hahu husi Ensinu Infatil too
Universidade ne’ebé ami presisa maho ida mai ami hodi ami bele ejerse ami nia direitu
nu’udar sidadaun RDTL”, Tenik Porta Voz Teresa.
Entretantu, komunidade
Ex-Aspol fó tempu loron tolu nia laran ba governu atu tun diretamente mai atu
fó klarifikasaun no esplikasaunba komunidade efiksaun sira nia direitu no dever
ho loloos. Karik sedauk iha planu ruma ba fatin ne'e komunidade Ex-Aspol sei
reativa fila fali atividade negosiu iha fatin ida-ne'e. Ho razaun katak durante
fulan ida ona sira nia ahi matan taka, hodi hasusar tebes komunidade sira nia
oan sira nia futuru. Husu ba Estadu katak osan ne’ebé sira balun simu ne'e rekopera husi krize 2006 nian osan indeminisaun ne’e la’os sira mesak mak simu maibé sidadaun sira ne'ebé mak
altura ne'eba sai vitima krize refere kuaze simu hotu.
Jornalista : Geraldino Magno
Editor : Média
RKDTL
0 Comments