Dili-09/07/2025-Media
Defisiensia, Institutu
Nasionál Kombate HIV-SIDA, I.P. iha Timor-Leste, realiza sosializasaun
informasaun ba komunidade no joven iha suku Lahane, Postu Vera-Cruz, kona-ba protese Timor-Leste
husi problema transmisaun Virus HIV.
Prezidente
INKSIDA, Daniel Marçal hatete, Sosializasaun ne’e atu hasa’e koñesimentu
komunidade no joven sira nia pensamentu, hodi asegura sira nia saude no prevene
aan husi moras HIV, tanba komunidade no joven sira mak futuru nasaun nian.
“Problema
HIV-SIDA dezafius ba prevensaun tuir
dadus ita hatene maibé la lori benefisiu ba ita, tanba timor hatene problema
HIV ne’e laos halimar problema ne’e fasil atu hadaet ba ema no laiha ai-moruk
atu prevene ba kombate moras HIV. Ita hasoru dezafius ida ba ita atu halo
prevensaun ba HIV ho nia impaktu ba dezenvolve la seguru, tanba ita nia aldeia,
suku no munisipiu ita nia joven produtividade barak mak afeta ba problema ne’e.
Tanba sira nia problema ida la’o no labele regularize ita nia aan rasik,
problema ne’e simples katak gostu ema ida nian hakarak koko gostu ne’e oinsa
sira kansela tia mehi ne’ebé sira iha no fó ameasa ba joven sira nia futuru
ne’e boot tebes”, Dehan Prezidente INKSIDA iha Suku Lahane, Postu Vera Cruz,
Dili, 08/07.
Hatutan
Prezidente INKSIDA, nafatin sosializa informasaun ba komunidade no joven sira
atu prevene aan sedu husi sexu livre. Se ita halo sexu livre maka bele destroi
ita nia saude iha future, tanba ne’e governu liuhusi INKSIDA kria programa hodi
halo sensibilizasaun ba komunidade no joven sira iha baze hodi prevene an husi
virus sira.
“Ita
tenke kolia bebeik hodi hasa’e komunidade nia konsiensia hodi regula ema
ida-idak nia satelit pensamentu atu labele halimar ho buat ne’ebé ita hatene
ne’e la diak ba ita nia moris hodi salva ita nia aan. Selae loron ida ita sei
mohu de’it hanesan nasaun seluk ita haree iha mapa kuaze atu hetan risku mean
hotu ba virus ne’e hatudu katak ekipamentu laiha nai ulun sira la interese husik
ema tama sai livre. Husu ba nai-ulun sira presiza haree didiak problema no dezafiu ne’e saida ita kolia ba
joven sira problema barak tebes mak transmite husi sexu livre ne’e sai risku ba HIV, ema kaben lalais, soe bebe
ne’e problema laiha regularize no laiha planu ba feto no mane kaben ne’e la
problema maibé ita nia problema mak sexu laiha planu no sexu ho ema ne’ebé ita
la koinese. Agora HIV transmite ba ema barak liufali husi domin ida-ne’e mak problema
boot ida ita hasorun dadaun”, Esplika Prezidente INKSIDA.
Iha
fatin hanesan, Xefe Suku Lahane, Postu Vera Cruz, Munisipiu Dili, Romano
Natercia Rodriges Pereira, dehan agradese ba governu liuhusi INKSIDA bele mai
sosializa informasaun ba komunidade sira kona-ba moras HIV-SIDA. Hanesan
autoridade lokal nafatin konsolida informasaun, maibé sira labele identifika ba
moras ne’e husi parte saude mak bele identifika sira knar fahe informasaun ba komunidade
no joven sira atupreve an husi sexu livre.
“Atu
kontrola ema sira ne’ebé mak pozitivu ba HIV-SIDA nu’udar autoriedade iha
konsolamentu maibé ida-ne’e segredu so ema saude mak bele hatene ba komunidade ida-ne’ebé
mak afeta kona-ba HIV-SIDA nu’udar autoriedade labele hatene to’o iha ne’e. Ami la’os saude, so sira saude bele hatene tanba ne’e segredu xefe suku
lable dehan atu halo buat ida ita atu halo konsolamentu mos ita timor nia
karakteristika la hanesan katak ita deskrimina fali ema portantu ne’e servisu
saude nian. Doutora sira mak bele hatene suku nia komunidade hetan positivu ba
hadaet moras HIV-SIDA. Importante ba joventude sira labele ransu livre demais
nomos kaben sedu laiha responsabilidade, soe oan tanba mane no feto laiha
responsabilidade ba ema ida ne’ebé mak sira produz, tanba ransu livre demais la
rona inan aman. Importante tebes ba joven sira atu rona didiak materia hirak ne’ebé
tekniku sira fó sai importansia ita atu rona”, Tenik Xefe Suku Lahane.
Entretantu,
husu ba governu liuhusi Misiteriu Saude nafatin sensibiliza informasaun ba
komunidade sira liuliu ba komunidade tomak iha Timor-Laran tomak.
Jornalista
: Geraldino Magno
Editor
: Média RKDTL
0 Comments