SEKOMS ABERTURA SIMULASAUN INFORMASAUN NO TEKNOLOJIA APROPRIADU BA EHDM

 

Dili-07/02/2025-Média Defisiensia, Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial (SEKOMS), abertura atividade simulasaun ne’ebé organiza husi Ema ho Defisiensia Matan, hodi kontinua habela informasaun ba ema hotu relasiona ho letra braille.

Tuir Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial, Expedito Loro Dias Ximenes, hatete atividade abertura ba simulasaun letra braille, atu partilla pensamentu sira nune’e labele husik ema ida iha kotuk, EhD mós bele hola parte iha prosesu dezemvolvimentu.

“Konvite husi Asosiasaun Defisiénsia Matan atu bele mai fó hanoin balu kona-ba simulasaun ne’ebé kolega defisiénsia sira halo liu-liu kona-ba informasaun ho teknolojia komunikasaun, eventu ne’e importante tebes tanba ita ko’alia dezemvolvimentu inkluzivu katak labele husik ema ida iha kotuk, maka kolega sira ne’ebé iha defisiénsia matan, tilun no defisiénsia oioin, sira mós iha oportunidade atu bele hola parte iha prosesu dezemvolvimentu. EhDM hatudu katak sira hola parte iha dezemvolvimentu, simulasaun ne’e kona-ba letra braille tantu ita hotu hatene katak letra braille ne’e ba kolega defisiénsia matan sira hatene liuhusi lee, hakerek no koalia ho letra braille. Governu nia prezensa atu hato’o apoiu tomak ba iha Asosiasaun Defisiénsia Matan sira no sei suporta sira nafatin”, Dehan Sekretariu Expedito Dias, iha salaun São Paulu II Comoro, Dili 07/02.

Hatutan Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial, iha atividade ne’e representa mós hanesan Sekretariu Estadu Igualdade hato’o  kona-ba oinsa Politika SEI nian, ba maluk sira husi Asosiasaun Defisiésia Matan. SEI nia parte sempre fó atensaun ba iha defisiénsia Matan liu-liu ba alin feton sira, no fó apoiu nafatin ba EhD atu bele parte iha formasaun oioin.

“Ita hotu akompaña IX Governu Konstituisional halo nafatin informasun sira ne’ebé sai iha meius komunikasaun sosial, televisaun sira tuirmai nasional nomós privadu sira uza lian jestual, maluk sira ho Defisiénsia Tilun bele mós akompaña, informasaun ne’ebé fó sai iha meius komunikasaun sosial sira kona-ba Governu nia, no Simulasaun ohin kona-ba letra braille ne’e importante no di’ak tebes ba Ema ho Defisiensia Matan”, Salienta SEKOMS.

Iha fatin hanesan Diretor Ezekutivu AHADMTL Gabriel Ponciano de Sousa, dehan objetivu husi simulasaun ne’e atu partilla ba públiku hotu bele hatene letra braille no hola parte iha atividade EhD nian.

“Objetivu ba simulasaun letra braille ne’e ba públiku no parte hotu-hotu atu entende letra braille ninia objetivu sira atu bele transforma ema ho dfisiénsia barak, hodi bele asessu ba Edukasaun. Ita koalia kona-ba garante ema ho defisiénsia partisipasaun no Edukasaun masimu fase fundamental primeiru maka letra braille ba ema ho defisiénsia. Bainhira ho defisiénsia matan atu bele asessu ba teknolojia dijitalizasaun, ita hatene uluk letra braille tanba letra braille ne’e mós hanesan fonte transformasaun, ba ema ho defisiénsia matan”, Deklara Diretor AHDMTL Gabriel.

Diretor AHDMTL Afirma tan, garante sidadaun hotu-hotu liu-liu sidadaun defisiésia sira tenki partisipa iha Edukasaun, ho kualidade EhD atu partisipa iha Edukasaun tenki hatene letra braille, ba iha instituisaun públiku sira mós garante ema ho defisiénsia nia partisipasaun iha kampu traballu, no partisipa iha dijitalitasaun tenki uza aplikasi ne’ebé mak bele fasilita ema ho defisiénsia matan sira ho di’ak.

Representante Embaixadór Australia Felicity dehan, apresia no fó parabens ba Ema ho Defisiensia Matan iha Timor-Leste, ho eventu ne’e governu Australia iha komprimisiu nafatin apoiu governu TL, liuhusi atividade no programa sira ho inkluzivu.   

“Solok tebes mai hau iha parte eventu ida ohin bele diskursu  hamutuk ho Edukasaun no Organizasaun Ema ho Defisiensia Matan parabens ba ita boot sira, iha ne’e ha’u hakarak hatete Australia nia komprimisiu boot atu suporta Governu Timor-Leste, hodi dezemvolve husi ema ida ba ema seluk. Ha’u hakarak relenta no partilia katak dadaun ne’e Governu Australia lansa ona ezekuzia  dezenvolvimentu ba lei dekretu ba efektividade ba ema hotu no ema defisiensia hanesan estratejia, no sai matadalan ba dezenvolvimentu internasional ba direitu ema ho defisiensia hatudu vijaun, prinsipiu no propriedade”, Tenik Rep. Embaixadoór Australia Felicity.

Jornalista : Geraldino & Elo (Estajiadu)

Editor       : Média RKDTL


Post a Comment

0 Comments