Dili-01/03/2025-Média Defisiensia, Centro
Nacional Chega (CNC) hamutuk ho Ministerio Ensino Superior Ciência e Cultura
(MESCC) lansa modul istoriku no memoria Timor-Leste
nian, hahu iha tinan 1902 to’o 1999 sai hanesan materia importante ba jerasaun
kontinuadór.
Ministru
Ensinu Superior Siénsia no Kultura José Honório da Costa Pereira Jerónimo hatete
Centro Chega halo modul ida ne'ebé di’ak tebes, ohin lansamentu ona hodi
introdus no hanorin iha universidade sira, tanba modul ne’e importante ba estudante
atu ko'alia istória ne'ebé loos no loloos.
“Ohin
halo lansamentu modul ne'e rasik sei entrega ba MESCC no universitáriu sira,
institutu sira bele introdúz Timor-Leste nia istória ba estudante sira iha
nivel universitáriu, modul ne’e importante tebes ba ita-nia rain, hanesan
Timor-Oan ita hotu tenke hatene istória atu ko'alia istória ne'ebé loos no
loloos, dala barak ema barak ko'alia, maibé ko'alia istória ne'e la loos. CNC iha
inisiativa di'ak servisu hamutuk ho Ministériu Ensinu Superiór halo modul ida
ne'e, hetan apoiu husi governu Alemanha, modul di'ak tebes, ita ohin halo
distribuisaun ba reitór sira iha universitáriu no institutu sira atu sira bele
hahú introdúz ona istória Timor-Leste nian”, Dehan MESCC iha Salaun CNC Balidi,
28/02.
Ministru
Ensinu Superior mós hatutan, fó agradese ba CNC no governu Alemanha, ba
eskritór sira ne'ebé sira fó ideia no hanoin sira halo peskiza hodi hakerek
modul ida ne'ebé importante ba Timor-Leste.
“Ohin
ita hahú lansamentu distribui ona ba reitór sira, ita mós tau iha kuríkulu Nasionál
Ensinu Superior tinan ne'e ita hahú introdúz istória ba ita-nia joven sira iha
universitáriu, tanba ita hatene ita-nia joven barak la hatene istória
Timor-Leste nian, ita hahú husi ne'ebé, sé vizita ba CNC Timor-Leste nia
istória ne'e ita hahú iha 1902, kleur tebes, husi ne'ebá mai Kolonizasaun ita
tama fali ba iha okupasaun Indonesia nian ohin ita ukun an ita haree katak
entre jerasaun tuan ho jerasaun foun iha kontextu istória tanba ne'e mak
ministériu hanoin katak importante tebe-tebes servisu hamutuk ho sentru Chega
atu ita bele introdúz istória ne'e”, Enkoraja MESCC.
Iha
fatin hanesan Diretor Ezekutivu Centro Nacional Chega Hugo Maria Fernandes,
dehan husu governu atu kria polítiku ne’ebé di’ak hodi introdus istoria ne’e
iha universidade, tanba ohin lansa ona
husi Ministru MESCC no partisipa husi reitór sira atu bele hetan modul ne’e
hodi hanorin iha universidade sira.
“Husu
Governu atu halo politika ida atu introdus kurikulum ida ne’e kona ba Istoria, Direitus
Umanus, Justisa Tranzitoria nomos Edukasaun. ohin husi parte ministeriu
kompremitidu atu halo politika ida no atu introdus nu’udar kurikulum nasional,
ba oin ami sei kontinua kopera ho Ministeriu Ensinu Siénsia no Kultura, ami mós
daudaun ne’e halo ona formasaun ba dosente sira husi universidade sira iha Dili
laran atu halo komprimisaun ho universidade sira ne’e sira prontu ona atu
introdus materia sira ne’e iha sira nia universidade, tanba ne’e lansamentu ida
ne’e ita konvida mós reitor sira ne’ebe mak durante ne’e kolabora, parseiru
sira, manorin sira entaun ne’e hatudu sira iha vontade atu opta modulu ida ne’e
iha sira nia universidade. Modul bele di’ak tebes wainhira uza ba hanorin matria
ensinu superior sira”, Tenik Diretor CNC.
Entretantu,
Ensinu baziku ne’e integradu ona, CNC hetan mós fiar husi Ministeriu Edukasaun
atu halo revizaun ba terseiru siklu klase 7,8 to’o 9 ano. Agora daudaun iha
ensinu baziku kurikulum ne’e rever ona komesa hanorin, CNC nia politika
kurikulum iha eskola Sekundariu Jeral no Tekniku Vokasional, modul ne’e la’os
ba de’it estudante siénsias sosiais tenke ba estudante sira hotu iha livru ne’e
fokus liu ba tinan 1974 mai to’o 1999. Modul ne’e balun CNC produs rasik no
balun simu husi ema nia proposta husu CNC produs sai modul, maibé CNC sei rever
nia kualidade sira.
Jornalista : Geraldino & Jaime
(Estajiadu)
Editor :
Média RKDTL
0 Comments