Dili
-06/2024-Média Defisiensia, tuir politika
demokrasia iha ambitu liberdade imprensa katak jornalista no media sira presiza
livre hodi halao servisu jornalismu nian iha fatin ne’ebé deit, tuir artigu 40
no 41 Garantia liberdade impresa no
mós haktuir iha lei komunikasaun sosiál,Artigu
8.
Reprezentante Média
Acaçio Pinto husi Lafaek News hatete,
tuir artigu 40 no 41 kona ba garantia liberdade imprensa katak media no jornalista
sira livremente halao servisu tuir knar jornalismu nian atu halao kobertura ba
asuntu informasaun ne’ebé liga ho servisu públiku no privada inklui problema
sosiál sira sein impedimentu.
“Iha rejime sistema
politika demokrasia,iha ámbitu liberdade impresa nian, média no jornalista presiza livre atu hala’o sira
ninia servisu iha fatin ne’ebé deit .Liu liu iha espasu públiku hanesan
instituisaun sira estadu nian. ho kontestu ida-ne’e presiza tenke iha garantia ida
husi aparellu estadu atu média no jornalista sira livremente halo kobertura ba
assuntu no informasaun ne’ebé iha ligasaun ho servisu públiku nian sein impediamentu. espasu livre no liberdade
asesu ba informasaun, média no
jornalista nian hatur kedas ona iha konstituisaun RDTL,Artugu 40 no 41. Garantia liberdade
impresa ne’e mós haktuir iha lei komunikasaun sosiál, Artigu 8 no
Artigu sira seluk lei komunikasaun sociál,” dehan portavoz reprezentante media
Acaçio Pinto AJTL 06/06.
Nia hatutan, atu
proteze kualidade demokrasia iha Timor - Leste media no jornalista mak sai
hanesan papel importante hodi asegura direitu espresaun sidadaun sira nian liu
husi kobertura no públikasaun notisia no programa iha media.
“Tanbá ne’e, atu
proteze kualidade demokrasia iha Timor-Leste iha kontestu garante boa governasaun no kontablidade, média no
jornalista halo papél importante atu asegura sidadaun sira nia direitu
espresaun nian no sira nia direitu ba informasaun liu husi kobertura no
públikasaun notisia no programa sira média nian. Entaun, entidade hotu-hotu iha
obrigasaun atu fó espasu livre ba jornalista sira atu asesu ba informasaun sira
ne’ebé iha ligasaun ho servisu públiku nian. Tanba liverdade impresa mak sai
nu’udar espasu ba sidadaun sira atu hato’o sira nia hanoin no komentariu hodi
hakunu prinsipiu check and balance ba servisu hotu hotu entidade Estadu nian. Tanbá ne’e, Asosiasaun jornalista
Timor-Lorosa’e (AJTL) ne’ebé durante ne’e halo advokasia hodi promove no hametin liverdade impresa no
liberdadeespresaun iha pais demokráriku ida –ne’e,” nia hatutan.
Acacia salient tan,
hare ba aktu violente ne’ebé pesoal protokolu RAEOA nian halo hasoru ba
Jornalista husi Média Tatoli nia Abilio Elo iha 04/06/2024, ne’e hanesan ameasa
boot ida ba independensia Jornalismu no
liberdade imprensa ne’ebé hakerek ona iha K-RDTL Artigu 40-41 no mos 8 kona ba
komunikasaun social.
Tanba ne’e Asosiasaun
Jornalista Timor-leste kontra no kondena total ba aktu refere, tanba impede no
hatauk jornalista sira nia liberdade atu hala’o sira nia kna’ar tuir jornalismu.
“hare katak aktu
violente pesoál protokolu RAEOA nian hasoru jornalista Ajénsia Notisioza
Tatoli, Abilio Elo Ninia iha 04/06/2024 nuúdar tentativa no ameasa ida ba
independénsia jornalizmu no liberdade imprensa iha Timor-leste hanesan haktuir iha
konstituisional RDTL,Artigu 40 no 41 no
Lei komunikasaun Sosiál Artigu 41 kona-ba atentadu ba liberdade
informasaun.Aktu violente hasoru jornalista Tatoli ne’e hakanek ona liberdade
imprensa no valor demokrasia iha Timor Leste iha Tempu ne’ebé Timor-Leste ninia
index Liberdade imprensa tu’un husi TOP 20.AJTL hare katak aktu violente ida
ne’e sei afeita index rankig liberdade imprensa iha tinan sira tuir mai ,bazeia
ba faktu no situasaun ne’ebé temi iha leten AJTL hakarak hato’o nia pozisaun
hanesan tuir mai ne’e.
AJTL kontra no kondena
aktu violente hasoru jornalista Tatoli ne’ebé komete husi pesoál Protokolu
responsavel RAEOA nian tanbá aktu violente ne’e sei hatauk jornalista no média
at iha kontestu kobertura no públikasaun notisia,liu liu atu garante papél media
nnian kontrolu iha sosiál. AJTL mo’os konsidera aktu violente ida ne’e
la-hatudu mentalidade demokrátiku pessoál entidade sira estadu nian atu garante
boa governasaun no kontablidade iha pais demokrátiku Timor -Leste. maibé hatudu
fali mentalidade bandalizmu hodi impede média no jornalista atu asesu ba
informasaun sira ne’ebé iha ligasaun ho servisu públiku nian,” tenik nia.
Nune’e nia mos husu ba Prezidente
RAEOA atu foti medida regirozu ba Protokolu ne’ebé halo aktu violentu hasoru
Jornalista sira, inklui mós SECOMS atu informa ba instituisaun Governu nian
sira hotu ne’ebé iha Timor-leste atu respeita fo liberdade ba Média no
Jornalista sira hodi hala’o sira nia
servsu.
”Prezidente RAEOA, Sr
Rogério Tiago Lobato atu foti medida no sansaun forte hasoru pesoál protokolu
ne’ebé halo aktu violentu hasoru jornalista Tatoli iha espasu públiku iha Oecusse-ambeno. Husu SECOMS atu komunika
ho instituisaun sira Estadu nian atu respeita
média no jornalista nian servisu no kolabora atu sira livre asesu ba
espasu públiku hotu-hotu hodi asesu informasaun sein iha impedementu. Conselho
de inprensa no asosiasaun jornalista hotu-hotu atu kontinua sosializa lei
komunikasaun sosiál ba entidade sira Estadu nian,liu –liu entidade sira RAEOA
nian atu sira komprende papél média no jornalista nianiha pais demokrátiku ida
ne’e. Jornalista no kanál média hotu-hotu iha rai laran atu fó soliridadde ba
malu kontinua públika kazu ne’e to’o
hetan solusaunlolos no justu. Jornalista no kanál média hotu-hotu atu nafatin
kumpri kódigu étika jornalista ,lei komunikasaun sosiál no prinsipiu sira
jornalizmu nian bain hira hala’o knar jornalizmu iha ne’ebé deit atu nafatin
asegura no garante liberdade imrensa no liberdade espresaun iha Timor-Leste,”
hakotu nia.
Enkuantu relasiona ho
aktu ne’ebé Protokolu Raeo nian halo ba jornalista husi Tatoli nian maka AJTL
senti sira kontra ona artigu 40-41 koalia kona ba garantia liberdade imprensa
no artigu 8 kona ba komunikasaun social nian.
Jornalista : Anselmo
Editor : Média RKDTL
0 Comments