Seg. 04 setembru 2023, 17:16h-Media Defisiensia,
Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, ohin loron 4 fulan-setembru tinan
2023, partisipa iha loron daruak Simeira Negósius no Investimentu ASEAN nian,
ne’ebé realiza iha Jakarta, Indonézia, hodi halo diskursu kona-ba tema
“reziliénsia no estabilidade iha ekonomia globál ida ne’ebé fragmentada”.
Eventu ne’e halibur partisipante 2000 resin, ne’ebé
mak inklui lider mundiál no responsavel seniór sira hosi setór privadu. Simeira
ida-ne’e ho nia objetivu atu amplifika setór privadu nia lian ba kondusaun
reformas polítikas públikas no pozisiona ASEAN iha sentru interligasaun
ekonómika globál nian.
Durante ninia intervensaun, Primeiru-Ministru Gusmão
destaka importánsia hosi Timor-Leste nia adezaun plena ba ASEAN, hodi “fó
konfiansa no seguransa ba empreza no investidór estranjeiru sira atu investe
iha Timor-Leste”, fatór ida “ne’ebé fundamentál ba kreximentu ekonómiku
Timor-Leste nian, hodi kria empregu no atu moderniza no transforma ita-nia
nasaun nia estrutura ekonómika”.
Primeiru-Ministru mós hato’o dezeju Timor-Leste nian
“hodi hola parte iha abordajen ASEAN nian, ‘sentrada iha povu’ ba kreximentu no
dezenvolvimentu”, ne’ebé hetan ona susesu hodi “aumenta rikeza per kapita,
esperansa moris no rezultadus saúde, hodi hasai ema milloins hosi moris-ki’ak”.
Primeiru-Ministru realsa ézitu ASEAN nian hodi
“halibur país sira ho kultura no istória ne’ebé la hanesan hodi forma
komunidade ida ne’ebé unida ba kompromisu komún ida ho toleránsia, amizade no
kooperasaun”, hodi permite “atu konstroi konfiansa entre país sira ASEAN nian
no promove estabilidade, unidade no pás”, liuliu “iha rejiaun ida ne’ebé la iha
unidade no kooperasaun” no ne’ebé “foin lakleur ne’e sai vítima hosi
kolonizasaun no guerra fria”.
Iha diskursu ne’e ko’alia mós kona-ba dezafiu globál
sira, iha ne’ebé “ikusmai, susesu boot sira ASEAN, no mós Ázia Orientál nian,
labele halo-tuir iha parte sira seluk hosi mundu”, iha ne’ebé “envezde
kooperasaun no armonia, iha maka lakon dignidade umana no esperansa ne’ebé
boot”.
Xefe Governu mós destaka katak “ita hasoru hela
kondisoins klimátikas ne’ebé estrema liután”, ho “inundasoins, bai-loron,
siklone no aumentu nivel tasi nian”, “tanba inkapasidade hosi poténsias globais
hodi hatán ba alterasoins klimátikas”.
Kay Rala Xanana Gusmão afirma katak “fallansu hosi
sistema ekonómiku globál hodi dezenvolve rejiaun sira ne’ebé ki’ak liu iha
mundu, hamosu frajilidade no deklíniu perigozu iha kapasidade Estadu nian” no
“ne’ebé maka perigozu” no “promove migrasaun maka’as tebes no trajédia sira
ne’ebé ita asiste iha Europa nia tasi-ibun sira”, nune’e mós “estremizmu, krime
transnasionál no grupu milísias ne’ebé buras”.
Primeiru-Ministru hato’o katak presiza “estabelese
orden internasionál foun ida bazeia ba solidariedade umana no moris-di’ak
hamutuk” no “ne’ebé ajuda Estadu frájil sira hodi kria reziliénsia no
estabilidade”.
Ikus liu hosi diskursu, Xanana Gusmão fó-hanoin ba
ASEAN hodi habelar ninia influénsia globál no apoia Estadu frájil sira, hodi
subliña importánsia “hosi demokrasia no direitus umanus ba konstrusaun Estadus
Pasífikus”. Iha ekonomia globál ida ne’ebé volátil (la seguru), ASEAN bele fó
kontribuisaun importante ida iha konstrusaun reziliénsia no estabilidade
internasionál, liuhosi toleránsia no dignidade umana.
Iha loron 5 to’o 7 fulan-dezembru, Primeiru-Ministru
sei partisipa iha Simeira ASEAN nian ba da-43, ne’ebé sei hala’o mós iha
Jakarta, hamutuk ho Xefes Estadus no Governu husi Estadus-Membrus ASEAN nian no
Parseirus Diálogu nian hodi diskute kestaun rejionál no internasionál oioin ba
interese komún husi parte sira.
0 Comments