MJDTL HUSU PN ATU KANSELA SOSA KARETA PRADO FOUN

Dili-08/09/2025-Média Defisensia, Movimentu Juventude Defisiensia Timor-Leste (MJD-TL), husu ba Parlamentu Nasionál atu kansela sosa kareta ho marka Prado foun ba deputadu/a 65.

Tuir Porta Voz, Castro Afonso hatete, MJDTL Dezafia ba Deputadu/a sira nia sentidu estadu ho nasinalismu nakonu, hodi halakon lei pensaun vitalisia ne'ebé hetan regalia barak ba goza osan povu nian inklui sosa kareta prado.

“Ami husu ba Parlamentu Nasionál atu kansela sosa kareta ho marka Prado foun, husu ba Deputadu/a benefisiu diretamente ba Povu. sira iha Parlamentu Nasional atu tau prioridade ba programa dezenvolvimentu ne'ebé povu ba PN. Ba Provedor Diretus Humanos no Justisa atu halo RDTL nian. Fiskalizasaun Abstratu ba Estatutu Parlamentu Nasional tuir Artigu 150 Konstisuisaun. Ami Dezafia ba imi nia sentidu estadu ho nasinalismu nakonu, hodi halakon lei pensaun vitalisia ne'ebé hetan regalia barak ba goza osan povu nian inklui sosa kareta prado. Membru Parlamentu Nasional atu reve Lei N.º 22/2023 de 29 de artigu 12 alinea A, Artigu 16. no 21. Dezembro Terceira alteração ba Lei nº. 5/2004, de 5 de Maio, Estatutu ba Deputadus iha Nasional”,Dehan Porta Voz MJDTL Castro iha Resintu HAK Farol Dili, 06/09.

Porta Vos MJDTL esklarese tan,  kustume despeza PN liu-liu sosa kareta kada lejislasaun, iha potensia afeta ba impaktu sosiál katak politika alozamentu PN iha oportunidade hamosu esploitasaun rekursu finansa estadu sein halo konsiderasaun ba sustentabilidade fundu estadu no promove prosperiedade povu. Aktu sosa kareta regulár iha PN la alínea ho prinsipiu justisa sosiál katak implementasaun polítika alozamentu ne'e sei habo'ot defisiensia sosiál no ekonomia liu-liu fó ameasa ba direitu fundamental povu hodi moris dignu no prosperu.

“Ami husi MJDTL atu kontrola asuntu sosial sira ne'ebé buras laduk iha Timor-Leste, tanba ne’e Osan povu nian tenke utiliza ba prioridade fundamentál hanesan saúde, edukasaun, agrikultura, infraestrutura hodi responde interese komún, gastu dez nesesáriu. Deputadu/a sira iha Parlamentu tenke hatudu ezemplu di'ak ba jestaun finanseiru, atu evita, Politika públiku hotu-hotu orienta ho objetivu prinsipál hodi garante bem estar povu nian hanesan mensiona iha Konstituisaun Artigu 6 objetivu estadu. Timor-Leste hasoru hela dezafiu no krize sosiál Multidimensionál neʼebé tuir relatóriu peskiza sira hatudu porsentu 41.8 populasaun Timor-Leste moris iha liña pobreza absoluta no kiak multidimensional no relatóriu Direção-Geral Estatística Ministériu Finanças, SEFOPE no Organização Internacional do Trabalho ne'ebé lansa iha loron 26 Janeiru 2023, koloka nivel dezempregu Timor-Leste iha 5.1% no tuir relatóriu Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) 47.1% sofre malnutrisaun iha rai doben Timor”, Tenik Porta Vos.

Entretantu, lamentasaun no dezisaun sosa kareta prado ne'ebe sai hanesan preukupasaun públiku MJDTL rekomenda ba Parlamentu Nasional hanesan reprezentante povu katak, se rekoïnese Timor-Leste atu tama ona ba fiskal klip mak tenke respeitu aspirasaun povu nian. Deputadu/a sira, iha sentidu estadu tenke proteje Timor-Leste monu ba fiskal klip MJDTL hakarak ezise îmi nia reprezentativu tenke promove direitus humanus, justisa, no tranparansia ba povu ho justu.

Jornalista : Geraldino Magno

Editor       : Média RKDTL

 

Post a Comment

0 Comments