Dili-08/09/2025-Média Defisensia,
Movimentu Juventude Defisiensia Timor-Leste (MJD-TL), husu ba Parlamentu
Nasionál atu kansela sosa kareta ho marka Prado foun ba deputadu/a 65.
Tuir
Porta Voz, Castro Afonso hatete, MJDTL Dezafia ba Deputadu/a sira nia sentidu
estadu ho nasinalismu nakonu, hodi halakon lei pensaun vitalisia ne'ebé hetan
regalia barak ba goza osan povu nian inklui sosa kareta prado.
“Ami
husu ba Parlamentu Nasionál atu kansela sosa kareta ho marka Prado foun, husu
ba Deputadu/a benefisiu diretamente ba Povu. sira iha Parlamentu Nasional atu
tau prioridade ba programa dezenvolvimentu ne'ebé povu ba PN. Ba Provedor
Diretus Humanos no Justisa atu halo RDTL nian. Fiskalizasaun Abstratu ba
Estatutu Parlamentu Nasional tuir Artigu 150 Konstisuisaun. Ami Dezafia ba imi
nia sentidu estadu ho nasinalismu nakonu, hodi halakon lei pensaun vitalisia
ne'ebé hetan regalia barak ba goza osan povu nian inklui sosa kareta prado. Membru
Parlamentu Nasional atu reve Lei N.º 22/2023 de 29 de artigu 12 alinea A,
Artigu 16. no 21. Dezembro Terceira alteração ba Lei nº. 5/2004, de 5 de Maio,
Estatutu ba Deputadus iha Nasional”,Dehan Porta Voz MJDTL Castro iha Resintu
HAK Farol Dili, 06/09.
Porta
Vos MJDTL esklarese tan, kustume despeza
PN liu-liu sosa kareta kada lejislasaun, iha potensia afeta ba impaktu sosiál
katak politika alozamentu PN iha oportunidade hamosu esploitasaun rekursu
finansa estadu sein halo konsiderasaun ba sustentabilidade fundu estadu no
promove prosperiedade povu. Aktu sosa kareta regulár iha PN la alínea ho prinsipiu
justisa sosiál katak implementasaun polítika alozamentu ne'e sei habo'ot
defisiensia sosiál no ekonomia liu-liu fó ameasa ba direitu fundamental povu
hodi moris dignu no prosperu.
“Ami husi MJDTL atu kontrola asuntu sosial sira ne'ebé buras laduk iha Timor-Leste, tanba ne’e Osan povu nian tenke utiliza ba prioridade fundamentál hanesan saúde, edukasaun, agrikultura, infraestrutura hodi responde interese komún, gastu dez nesesáriu. Deputadu/a sira iha Parlamentu tenke hatudu ezemplu di'ak ba jestaun finanseiru, atu evita, Politika públiku hotu-hotu orienta ho objetivu prinsipál hodi garante bem estar povu nian hanesan mensiona iha Konstituisaun Artigu 6 objetivu estadu. Timor-Leste hasoru hela dezafiu no krize sosiál Multidimensionál neʼebé tuir relatóriu peskiza sira hatudu porsentu 41.8 populasaun Timor-Leste moris iha liña pobreza absoluta no kiak multidimensional no relatóriu Direção-Geral Estatística Ministériu Finanças, SEFOPE no Organização Internacional do Trabalho ne'ebé lansa iha loron 26 Janeiru 2023, koloka nivel dezempregu Timor-Leste iha 5.1% no tuir relatóriu Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) 47.1% sofre malnutrisaun iha rai doben Timor”, Tenik Porta Vos.
Entretantu,
lamentasaun no dezisaun sosa kareta prado ne'ebe sai hanesan preukupasaun públiku
MJDTL rekomenda ba Parlamentu Nasional hanesan reprezentante povu katak, se
rekoïnese Timor-Leste atu tama ona ba fiskal klip mak tenke respeitu aspirasaun
povu nian. Deputadu/a sira, iha sentidu estadu tenke proteje Timor-Leste monu
ba fiskal klip MJDTL hakarak ezise îmi nia reprezentativu tenke promove
direitus humanus, justisa, no tranparansia ba povu ho justu.
Jornalista :
Geraldino Magno
Editor : Média RKDTL
0 Comments