Dili-09/04/2024-Média
Defisiensia, traballador ida fila husi Australia mai
bosok Timor Oan nain 16 hodi halo kobransa ilegal osan ho montante $600 atu
teste saude hodi ba servisu lalais iha Australia.
Tuir
vitima ba kobransa Rivaldo Amaral haktuir ba jornalista sira, antes ne’e
sidadaun ne’ebé halo kobransa ilegal ba sira ne’e servisu iha Australia, hafoin
fila husi Australia mak hasoru mal;u ho vitima sira hodi habosok vitima nain16
hatam osan $600 hodi bele ba servisu iha Australia tempu besik.
“Primeiro
ami ne’ebé maka hamutuk iha nene la konese malu ema ne’ebé maka halibur ami atu
ba iha Australia ne’e maka hodi ami konese balu. ema ne’e ami la konese mos
tanba ami konese mos tutan ba tutan nia hato’o informasaun hodi haruka ami ba
to’o iha ne’eba ho urgenti, ho naran diresaun sefope ninian hanesan ne’e liga
ho kompanha Australia ninian entaun
ami mos pronto, nia hasoru ami mos iha
dalan dalan, entre ami ne’e hasoru iha sefope becora balun iha dalan deit simu
ami nia osan sira ne’e hotu ami konese sira nia oin ami hatama osan kada ema
ida $600 dolar, momentu hateten ba ami sistema ne’e 500 dolar depois teste
saude nian 100 tamba ne’e ema ida total 600.00, osan ami fo hotu tiha ona. Kazu ne’e akontese iha fulan fevereiro nia
laran promesa mai ami iha Abril nia
laran maibe no fim ema ne’e ami la
konsege hetan tanba nomor mos nia blok hotu ami tanba ne’e ami la iha ona
ligasaun entaun ami mai hato’o iha sefope atu nune’e bele ajuda ami hodi bele resolve problema ida ne’e. haktuir
nia.
Nia
hatutan,tuir promesa ne’ebé sira simu katak 29 halo teste saude, maibé liu husi
promesa falsu hirak ne’e ikus mai la sai realidade, tanba ne’e vitima nain16
ne’e halibur malu hodi buka tuir nia liu husi media sosial to’o konsege hetan
duni.
“Ami fiar tanba ema mos trabalhador Australia mai hato’o informasaun entaun ami
mos hodi monu ba lasu ida ne’e momentu ne’eba ami mos komesa buka nia iha media
facebook ami konsege hetan ema ne’e duni tanba ne’e foto ho evidensia iha
depois kolega balun momentu prosesu ne’e lao sira rekan tutuir telefone ami ida
ne’e evidensia ida nia promete mai ami
katak ida ne’e urgenti tanba ne’e
tenki lalais, promesa mai ami dia 29 Marsu ne’e
haruka ami tuir teste saude ninian maibe no fim ami hein informasaun
husi nia atu teste saude ninian la iha entaun ami mos hato;o keisa ida ne’e mai
diresaun sefope ninian,” hakotu nia.
Tuir Diretur Jeral Sefope
Carlito do Rosario Cabral hatete, sekretario estadu komisaun impregu sefope
orienta sira atu halo deklarasaun ruma liga ho teste online, no mos kona ba
traballador Timor oan ne’ebé foin fila husi asutralia hodi halo kobransa ilegal
osan $600 ba kandidatu nain 16 iha fulan Fevereiro nia laran.
“iha
biban ida ne’e suaexlensia sekretario estadu komisaun impregu sefope orienta
ami diretur geral formasaun impregu ho
director nacional empregu estrangeriu atu halo deklarasaun ruma liga ho prosesu intervista
prosesu reklutamentu no mos teste
eskrita ba ita nia kandidatu sira ne’ebé tuir sistema online ne’ebé agora lao
dadauk, iha biban ida ne’e IX governo kontituisional liu husi sekretario
estadu formasaun profisional no empregu (sefope)
atu hakarak fo sai ba públiku kona ba prosesu teste vaga online ne’ebé sefope
hahu ona husi Raeoa no sei remata no finaliza iha munisipiu Dili iha loron 12
to’o 13 fulan Abril tinan 2024,” dehan diretur ne’e iha salaun SEFOPE Caicoli
Dili 08/04/.
Nia
informa iha faze daruak nian sefope sei hala’o teste oral ba kandidatu sira
ne’ebé pasa ona iha teste eskrita.
Diretur
ne’e husu mos ba kadatu sira atu la bele monu ba halhalok inreponsabilidade
husi grupu individu ne’ebé halo kobransa ilegal osan boot hodi promete katak
sei ba servisu Australia iha tempu besik.
“atu kontinua ninia prosesu ba oin sefope iha
faze daruak nian maka teste oral ka
intervista ba kanidatu sira ne’ebé pasa
iha teste eskrita, ho ida ne’e ami husu ba kanidatu sira keta
monu ba hahalok inresponsabilidade husi
individu ba grupo balun ne’ebé lori lista kanidatus sira hodi halo kobransa
ilegal ka husu osan ba ita boot sira hodi promete katak quando fo osan ita boot
sira sei ba servisu iha Australia iha
tempu badak no la liu husi teste informasaun ida ne’e lalos ne’e sala prosesu hotu hotu sefope maka halo ho
gratuita hodi facilita ita nia maluk sir aba servisu iha rai liur hodi hadia
sira nia ekonomia familia no hasai kresimentu ekonomia nasaun ninian husu ba
vitima sira ne’ebé iha evidensia bele
apresenta mai sefope ba PCIC,BNTL no mos autoridade sira seluk atu halo prosesu
ba aktus hotu husi individu ou grupo sira ne’ebé halo kobransa ilegal,” informa nia.
Diretur
ne’e hatutan, bainhira kandidatu sira ne’ebé liu ona teste eskrita no
intervista mak naran foin tama ba iha lita work ready pool ou sistema pronto
atu servisu, la bele fiar informasaun falsu sira husi liur, no karik iha ema
ruma lori lista hodi halo kobransa lalais bele fo hatene PCIC PNTL hodi prosesa
tuir lei.
“Dala
ida tan hato’o ba kanidatu sira katak bainhira ita boot sira liu prosesu teste
eskrita no oral entervita maka ita boot
sira sei tama iha sistema work readi
pool ou sistema prontu atu servisu ou ba servisu iha Australia lalika fiar ou
individo grupo balun ne’ebé koko atu fahe informasaun falsu no halo kobransa ilegal
ba ita boot sira, dala ida tan
husu ba kanidatu sira liu liu sira
ne’ebé tuir ona prosesu resisto online tuir ona teste eskrita katak ita boot sira sei ba bainhira tuir prosesu tuir mai hanesan teste oral no tama iha sistema word
read pool maka ita boot sira sei ba servisu iha
rai liur liu liu iha Australia tanba ne’e maka husi atu lilika fiar atu
lalika monu ba lasu sira ne’ebé lori
lista ema ho grupo individu sira ne’ebé
lori lista ba ita boot sira atu halo kobransa ilegal katak fo osan ba sira ita
boot sira sei ba Australia sei liu husi prosesu teste ruma ho ida ne’e apela
dala ida tan karik iha evidensia ruma bele fo hatene mai iha sefope ou
direitamente ba PCIC ,PNTL no mos
Autoridade juridial sira para atu halo prosesu ba hahalok inreponsabilidade
sira ne’ebé hakarak hamonu no viola kandidatu
ou trabalhador sira nia direitu,” nia hatutan.
Entertantu
tuir informasaun ne’ebé haktuir husi vitima sira katak traballador ne’ebé halo
konbransa ba sira nain 16 ne’e iha fevereiro nia laran hein to’o ohin loron la
iha rejultadu no to sir aba hato’o iha Sefope hodi bele buka tuir.
Jornalista : Geraldino & Louvino (estajiadu)
Editor :
Média RKDTL
0 Comments