TRABALLADOR AUSTRALIA IDA BOSOK TIMOR OAN HATAMA OSAN $600

 


Dili-09/04/2024-Média Defisiensia, traballador ida fila husi Australia mai bosok Timor Oan nain 16 hodi halo kobransa ilegal osan ho montante $600 atu teste saude hodi ba servisu lalais iha Australia.

Tuir vitima ba kobransa Rivaldo Amaral haktuir ba jornalista sira, antes ne’e sidadaun ne’ebé halo kobransa ilegal ba sira ne’e servisu iha Australia, hafoin fila husi Australia mak hasoru mal;u ho vitima sira hodi habosok vitima nain16 hatam osan $600 hodi bele ba servisu iha Australia tempu besik.

“Primeiro ami ne’ebé maka hamutuk iha nene la konese malu ema ne’ebé maka halibur ami atu ba iha Australia ne’e maka hodi ami konese balu. ema ne’e ami la konese mos tanba ami konese mos tutan ba tutan nia hato’o informasaun hodi haruka ami ba to’o iha ne’eba ho urgenti, ho naran diresaun sefope ninian hanesan ne’e liga ho kompanha Australia ninian   entaun ami  mos pronto, nia hasoru ami mos iha dalan dalan, entre ami ne’e hasoru iha sefope becora balun iha dalan deit simu ami nia osan sira ne’e hotu ami konese sira nia oin ami hatama osan kada ema ida $600 dolar, momentu hateten ba ami sistema ne’e 500 dolar depois teste saude nian 100 tamba ne’e ema ida total 600.00, osan ami fo hotu tiha ona.  Kazu  ne’e akontese iha fulan fevereiro nia laran  promesa mai ami iha Abril nia laran  maibe no fim ema ne’e ami la konsege hetan tanba nomor mos nia blok hotu ami tanba ne’e ami la iha ona ligasaun entaun ami mai hato’o iha sefope atu nune’e bele ajuda ami  hodi bele resolve problema ida ne’e. haktuir nia.

Nia hatutan,tuir promesa ne’ebé sira simu katak 29 halo teste saude, maibé liu husi promesa falsu hirak ne’e ikus mai la sai realidade, tanba ne’e vitima nain16 ne’e halibur malu hodi buka tuir nia liu husi media sosial to’o konsege hetan duni.

 “Ami fiar tanba ema mos trabalhador  Australia mai hato’o informasaun entaun ami mos hodi monu ba lasu ida ne’e momentu ne’eba ami mos komesa buka nia iha media facebook ami konsege hetan ema ne’e duni tanba ne’e foto ho evidensia iha depois kolega balun momentu prosesu ne’e lao sira rekan tutuir telefone ami ida ne’e evidensia ida nia promete mai ami  katak ida ne’e urgenti tanba  ne’e tenki lalais, promesa mai ami dia 29 Marsu ne’e  haruka ami tuir teste saude ninian maibe no fim ami hein informasaun husi nia atu teste saude ninian la iha entaun ami mos hato;o keisa ida ne’e mai diresaun sefope ninian,” hakotu nia.

Tuir Diretur Jeral Sefope Carlito do Rosario Cabral hatete, sekretario estadu komisaun impregu sefope orienta sira atu halo deklarasaun ruma liga ho teste online, no mos kona ba traballador Timor oan ne’ebé foin fila husi asutralia hodi halo kobransa ilegal osan $600 ba kandidatu nain 16 iha fulan Fevereiro nia laran.

“iha biban ida ne’e suaexlensia sekretario estadu komisaun impregu sefope orienta ami  diretur geral formasaun impregu ho director nacional empregu  estrangeriu  atu halo deklarasaun  ruma liga ho prosesu  intervista  prosesu reklutamentu  no mos teste eskrita  ba ita nia kandidatu sira  ne’ebé tuir sistema online ne’ebé agora lao dadauk,  iha biban ida ne’e  IX governo kontituisional liu husi sekretario estadu  formasaun profisional no empregu (sefope) atu hakarak fo sai ba públiku kona ba prosesu teste vaga online ne’ebé sefope hahu ona husi Raeoa no sei remata no finaliza iha munisipiu Dili iha loron 12 to’o 13 fulan Abril tinan 2024,” dehan diretur ne’e iha salaun SEFOPE Caicoli Dili 08/04/.

Nia informa iha faze daruak nian sefope sei hala’o teste oral ba kandidatu sira ne’ebé pasa ona iha teste eskrita.

Diretur ne’e husu mos ba kadatu sira atu la bele monu ba halhalok inreponsabilidade husi grupu individu ne’ebé halo kobransa ilegal osan boot hodi promete katak sei ba servisu Australia iha tempu besik.

 “atu kontinua ninia prosesu ba oin sefope iha faze daruak nian maka teste oral  ka intervista ba kanidatu sira  ne’ebé pasa iha teste  eskrita,  ho ida ne’e ami husu ba kanidatu sira keta monu ba hahalok inresponsabilidade  husi individu ba grupo balun ne’ebé lori lista kanidatus sira hodi halo kobransa ilegal ka husu osan ba ita boot sira hodi promete katak quando fo osan ita boot sira sei ba servisu  iha Australia iha tempu badak no la liu husi teste informasaun ida ne’e lalos ne’e sala  prosesu hotu hotu sefope maka halo ho gratuita hodi facilita ita nia maluk sir aba servisu iha rai liur hodi hadia sira nia ekonomia familia no hasai kresimentu ekonomia nasaun ninian husu ba vitima sira  ne’ebé iha evidensia bele apresenta mai sefope ba PCIC,BNTL no mos autoridade sira seluk atu halo prosesu ba aktus hotu husi individu ou grupo sira ne’ebé  halo kobransa ilegal,” informa nia.

Diretur ne’e hatutan, bainhira kandidatu sira ne’ebé liu ona teste eskrita no intervista mak naran foin tama ba iha lita work ready pool ou sistema pronto atu servisu, la bele fiar informasaun falsu sira husi liur, no karik iha ema ruma lori lista hodi halo kobransa lalais bele fo hatene PCIC PNTL hodi prosesa tuir lei.

“Dala ida tan hato’o ba kanidatu sira katak bainhira ita boot sira liu prosesu teste eskrita  no oral entervita maka ita boot sira sei tama iha sistema  work readi pool ou sistema prontu atu servisu ou ba servisu iha Australia lalika fiar ou individo grupo balun ne’ebé koko atu fahe informasaun falsu  no halo kobransa  ilegal  ba ita boot sira,  dala ida tan husu ba kanidatu sira  liu liu sira ne’ebé tuir ona prosesu resisto online tuir ona teste eskrita  katak ita boot sira  sei ba bainhira tuir prosesu tuir mai  hanesan teste oral no tama iha sistema word read pool maka ita boot sira sei ba servisu iha  rai liur liu liu iha Australia tanba ne’e maka husi atu lilika fiar atu lalika monu ba lasu sira ne’ebé  lori lista ema ho grupo individu sira  ne’ebé lori lista ba ita boot sira atu halo kobransa ilegal katak fo osan ba sira ita boot sira sei ba Australia sei liu husi prosesu teste ruma ho ida ne’e apela dala ida tan karik iha evidensia ruma bele fo hatene mai iha sefope ou direitamente ba PCIC ,PNTL  no mos Autoridade juridial sira para atu halo prosesu ba hahalok inreponsabilidade sira ne’ebé hakarak  hamonu no viola kandidatu ou trabalhador sira nia direitu,” nia hatutan.

Entertantu tuir informasaun ne’ebé haktuir husi vitima sira katak traballador ne’ebé halo konbransa ba sira nain 16 ne’e iha fevereiro nia laran hein to’o ohin loron la iha rejultadu no to sir aba hato’o iha Sefope hodi bele buka tuir.

Jornalista       : Geraldino & Louvino (estajiadu)

Editor             : Média RKDTL

Post a Comment

0 Comments