Dili-08/04/2024-Media
Defisiensia, Sekretariu Estadu Kooperativa hamutuk ho
membru governu balun no movimentu kooperativa Timor-Leste diskusaun kona-ba
ekonomia iha rai-laran.
Tuir Sekretariu
Kooperativa Arsenio Pereira da Silva hatete, iha IX governu nia planu liuhusi
sekretariu kooperativa halo korsdenasaun
ho parte relevante sira no movimentu, hodi dezenvolve ka halo produsaun ba ekonomia
iha rai-laran, hodi faan iha merkadu no halo exportasaun ba rai-liur hodi
promove produtu lokal sira iha mekadu intenasional sira.
“Hau hanoin iha IX
governu kordenasaun asuntu ekonomiku nian iha dalan ida mak kooperativa sira
oinsa mak fó produsaun iha ekonomia familiar ita hatene katak, movimentu eziste
iha Timor-Leste maioria iha área rural liliu oinsa atu halo produsaun ba produtu
kuandu asesu ba merkadu. Ita iha rais kooperativa iha 16 dadaun iha programa IX
governu programa 6 liuhusi produtu sira sai produtu kooperativa oinsa bele halo produsaun, hodi bele asesu ba
merkadu, ita hatene iha timor iha komuniti ida ne’ebé exportasaun kafe timor, vanilla, ai-kameli, mina nuu,
produtu komunitis barak ne’ebe ita halo exportasaun ba rai-liur durante ne’e”,
Dehan Sekretariu Kooperativa Arsenio iha salaun CNE larigutu, 04/04.
SEKOOP salienta tan,
dadaun ne’e sekretariu kooperativa esforsu hela ba atividade produsaun sira sei
servisu hamutuk, parte relevante sira tau ideia hamutuk, hodi hasa’e produsaun
iha rai-laran liuliu halo mudansa ba ita nia atividade ekonomia hod fó moris ba
povu liuhusi redimentu sira.
“Ami esforsu maibé SECOOP
laos hamriik mesak atu halo produsaun ho ministeriu agrikultura no ministeriu
sira seluk, tanba governu no ema hotu ne’e hanoin ita bele halo kresimetu produsaun,
depois bele ba iha merkadu karik ba ona iha merkadu klaru katak, ida ne’e ita
bele halo mudansa ba moris povu nian liuliu ba rendimentu familiar iha
Timor-Leste”, Salienta SECOOP.
Iha fatin hanesan
Ministru Komersiu Industria Filype Ximenes Pereira hatete, dezenvolvimentu
ekonomia iha aspetu oinoin hanesan mikro,
hodi haforsa empresa sira ne’ebé durante eziste no ita dinamisa atividade ekonomia,
tanba ne’e ba futuru presiza desenvolve atraves asesu ba Merkadu.
“Hau hanoin kona-ba
dezenvolve ekonomia ne’e aspetu barak liuliu ba aspetu mikro hodi haforsa mikro
pekenas empresa sira ne’ebé mak durante ne’e eziste durante ne’e dinamisa hela
atividade ekonomia iha base, ita presiza enkorasa ita nia mikro kontinua desenvolve
ita nia atividade kooperativa iha base fundamentu ba ita nia ekonomia sai importante.
Atu bele reforsa desenvolvimentu kostituisonal husi mikro pekena empresa
atraves asesu ba merkadu ka formasun no
tegnolojia hanesan meus, ita kontinua regularisa desenvolvimentu ekonomia liuhusi
ita nia haforsa kona-ba desenvolvimentu industria”,Tenik MKI.
Entretantu, Haree ba tipu
industria eskala boot no eskla kiik
durante ne’e reforsa maka
industria no eskla kiik, tanba ita koalia kona-ba desenvolvimetu
industria uma laran industria presesamentu ba ai-han ba industria transformadór
no ita hakarak minimisa no aproveita rekursu potensiabilidade arte no kultura.
Jornalista
: Louvino (Estajiadu)
Editor:
Media RKDTL
0 Comments