SECOOP REALIZA DISKUSAUN JERAL HO MOVIMENTU KOOPERATIVA IHA TL

 


Dili-08/04/2024-Media Defisiensia, Sekretariu Estadu Kooperativa hamutuk ho membru governu balun no movimentu kooperativa Timor-Leste diskusaun kona-ba ekonomia iha rai-laran.

Tuir Sekretariu Kooperativa Arsenio Pereira da Silva hatete, iha IX governu nia planu liuhusi sekretariu kooperativa  halo korsdenasaun ho parte relevante sira no movimentu, hodi dezenvolve ka halo produsaun ba ekonomia iha rai-laran, hodi faan iha merkadu no halo exportasaun ba rai-liur hodi promove produtu lokal sira iha mekadu intenasional sira.  

“Hau hanoin iha IX governu kordenasaun asuntu ekonomiku nian iha dalan ida mak kooperativa sira oinsa mak fó produsaun iha ekonomia familiar ita hatene katak, movimentu eziste iha Timor-Leste maioria iha área rural liliu oinsa atu halo produsaun ba produtu kuandu asesu ba merkadu. Ita iha rais kooperativa iha 16 dadaun iha programa IX governu programa 6 liuhusi produtu sira sai produtu kooperativa  oinsa bele halo produsaun, hodi bele asesu ba merkadu, ita hatene iha timor iha komuniti ida ne’ebé exportasaun  kafe timor, vanilla, ai-kameli, mina nuu, produtu komunitis barak ne’ebe ita halo exportasaun ba rai-liur durante ne’e”, Dehan Sekretariu Kooperativa Arsenio iha salaun CNE larigutu, 04/04.

SEKOOP salienta tan, dadaun ne’e sekretariu kooperativa esforsu hela ba atividade produsaun sira sei servisu hamutuk, parte relevante sira tau ideia hamutuk, hodi hasa’e produsaun iha rai-laran liuliu halo mudansa ba ita nia atividade ekonomia hod fó moris ba povu liuhusi redimentu sira.

“Ami esforsu maibé SECOOP laos hamriik mesak atu halo produsaun ho ministeriu agrikultura no ministeriu sira seluk, tanba governu no ema hotu ne’e hanoin ita bele halo kresimetu produsaun, depois bele ba iha merkadu karik ba ona iha merkadu klaru katak, ida ne’e ita bele halo mudansa ba moris povu nian liuliu ba rendimentu familiar iha Timor-Leste”, Salienta SECOOP.

Iha fatin hanesan Ministru Komersiu Industria Filype Ximenes Pereira hatete, dezenvolvimentu ekonomia iha aspetu oinoin  hanesan mikro, hodi haforsa empresa sira ne’ebé durante eziste no ita dinamisa atividade ekonomia, tanba ne’e ba futuru presiza desenvolve atraves asesu ba Merkadu.

“Hau hanoin kona-ba dezenvolve ekonomia ne’e aspetu barak liuliu ba aspetu mikro hodi haforsa mikro pekenas empresa sira ne’ebé mak durante ne’e eziste durante ne’e dinamisa hela atividade ekonomia iha base, ita presiza enkorasa ita nia mikro kontinua desenvolve ita nia atividade kooperativa iha base fundamentu ba ita nia ekonomia sai importante. Atu bele reforsa desenvolvimentu kostituisonal husi mikro pekena empresa atraves asesu ba merkadu ka  formasun no tegnolojia hanesan meus, ita kontinua regularisa desenvolvimentu ekonomia liuhusi ita nia haforsa kona-ba desenvolvimentu industria”,Tenik MKI.

Entretantu, Haree ba tipu industria eskala boot no eskla kiik  durante ne’e reforsa maka  industria no eskla kiik, tanba ita koalia kona-ba desenvolvimetu industria uma laran industria presesamentu ba ai-han ba industria transformadór no ita hakarak minimisa no aproveita rekursu potensiabilidade arte no kultura.

Jornalista : Louvino (Estajiadu)

Editor: Media RKDTL

Post a Comment

0 Comments