GASPAR HALA'O DIÁLOGU HO EHD IHA SUKU BENE-UFE KONA BA PROBLEMA EHD NIAN

 


Oecuse - 16/09/2024-Média Defisiensia,
Asessór Prezidente Asuntu Inkluzaun Gaspar Afonso hala'o vizita ba iha Suku Bene-Ufe Sub-Rejiaun Nitibe Rejiaun Oe-cuse hodi hala'o Diálogu ho Autoridade lokál sira no inan aman sira liu-liu ema ho Defisiensia hodi diskute no rona direta kona ba problema sira ne'ebé ema ho Defisiensia sira hasoru.

iha ba intervista ba Média Defisiensia Asessór Prezidente Asuntu Inkluzaun Gaspar Afonso hatete, objetivu prinsipál husi vizita ne'e atu rona direita problema sira ne'ebé EhD sira hasoru no rekolla mós dadus sira hodi hato'o ba iha prezidente hodi bele buka solusaun bele rejolve.

"vizita mai oecuse espesial mai postu Nítibe ho Pásabe, Nitibe ita foti suku 4 Pásabe suku 1, entaun ohin ita hahú iha Suku Sunu-Uv no Bene-Ufe, ho objetivu prinsipál mak atu rona direita preokupasaun ema ho Defisiensia sira nian iha suku atu hatene sira nia moris oinsá, se ita ko'alia fraternidade humana ita ko'alia paz no dame ita ko'alia toleransia mais ema grupu balu sei moris halerik hela, sra moris difikuldade iha moris lorloron nian entaun ha'u hanesan reprezenta ema ho Defisiensia ha'u hakarak mai rona direita sira nia preokupasaun, parte ida ha'u hakarak peskiza ka rekolla dadus atu nune'e rekolla informasaun ne'ebé mak kredibel husi ema ho Defisiensia sira atu ba aprezenta ba nai prezidente," Tenik nia iha sede Suku Bene-Ufe 16/09/2024

.
Fatin hanesan Responsavel Asisiasaun Leno Atoni Oecuse Fermindo Joni Gutoman  informa, relasiona ho problema sira ne'ebé EhD sira hasoru iha Suku Bene-Ufe liu husi Vizita ida ne'e atu servisu hamutuk atu bele hatene dadus kona ba EhD nian.

 "Asisiasaun Leno Oecuse ne'ebé mak servisu hamutuk ho Asessór Prinsipál Prezidente Repúblika ba Asuntu Inkluzaun Ema ho Defisiensia nian hamutuk ho Juventude Tane Enklave Oecuse atu bele asegura informasaun, ohin Asessór mai halo diálogu iha fulan 2 liu ba Asessór halo ona diálogu nasionál hamutuk ho suku 5 iha no ohin ami hala'o iha suku Sunu-Uv, agora dadaun iha suku Bene-Ufe, aban sei kontinua iha suku Lela-Ufe no suku  Banafe, bainrua sei kontinua iha suku Pásabe, ho nune'e ita bele hatene katak dadus Defisiensia totál hamutuk ema nain hira, depois ita bele hatene mós kona ba sira nia nesesidade, sira nia abilidade sira nia skil sira nia rekursu ne'ebé ke ita bele hatene lolos, liu husi dadus hirak ne'e ami sei halo planu atu bele hatene halo asesimentu ita bele hatene lolos kauzas ne'ebé ita hetan husi dadus ne'e saida mak sira hakarak halo, saida mak sira kontinua ba servisu, oinsá mak sira bele hetan rendimentu lor-loron, liu husi ne'e mak ita bele hatene dadus ne'ebé ke lolos," dehan nia.

 Nia hatutan, Sei servisu hamutuk ho parte relevante sira atu haruka ekipa tun direita ba trata sira EhD sira nia dokumentu sira ne'ebé presija atu asesu ba iha Subssidiu ne'ebé Governu apoiu.

" Maneira ida ne'e sei halo komunikasaun no liña kordenasau ho Ministeriu relevante sira hanesan liu husi ESTAE nian husi notariadu nian hodi bele ko'alia ekipa tun direita iha baze atu bele tenta sira nia dokumentu sira, tanba sira la bele ba iha trata mesak sira nia dokumentu iha ne'ebá tanba ho sira nia kondisaun la suporta," hakotu nia.

 enkuantu tuir dadus ne'ebé Media Defisiensia asesu mak totál Ema ho  Defisiensia iha suku Bene-Ufe hamutuk 101 balu hetan osan Apoiu husi Governu no balu seidauk hetan tanba Problema Dokumentu sira.

 

Jornalista         : Alexandre Salsinha

Editór                : Méd8a RKDTL

Post a Comment

0 Comments