Dili-22/03/2024-Media
Defisiensia, Presidente Republika Demokaritka
Timor-Leste realiza palestra prezidensiál ba tinan 2024 kona-ba mudansa
klimátika ho tema "Hamrik Hasoru Ameasa Klimátika” hodi hasa'e konsiénsia públiku kona-ba
impaktu katastrófiku husi mudansa klimátika iha Timor-Leste.
Tuir Presidente RDTL José
Ramos-Horta agradese governu Timor-Leste ba nia envolvimentu ativu iha prosesu
negosiasaun ONU nian kona-ba mudansa klimátika hodi defende interese no influénsia desizaun
internasionál sira hodi kombate mudansa klimátika.
"Agradese governu
Timor-Leste ba nia envolvimentu mudansa klimátika nu'udar katastrófiku globál
ida ne'ebé presiza resposta global ida, maibé nasaun ki'ik sira hanesan
Timor-Leste labele hasoru dezafiu ezisténsia ida mesak, ita presiza reforsa
kooperasaun internasionál, transferénsia teknolojia,dezenvolvimentu no apoiu finanseiru
atu aumenta reziliénsia, lori esforsu mitigasaun no adapta ba impaktu ne'ebé
labele evita iha futuru", Dehan PR iha Salaun MNEK Farol 20/03.
Palestra ida ne'e halibur
hamutuk polítiku seniór sira, akadémiku, diplomata, parseiru dezenvolvimentu sira,
reprezentante setór privadu no sosiedade sivíl sira atu hasa'e konsiénsia
públiku kona-ba impaktu katastrófiku husi mudansa klimátika ne'ebé Timor-Leste
hasoru no halo advokasia ba asaun klimátika iha setór hotu-hotu.
Iha fatin hanesan
Espesial Envoy Ambassador at Large for Climate Affairs esplika palestra ida
ne’e atu fó sensibilisa hodi foti desizaun hodi integra asuntu klimatiku haree
husi adatasaun ba iha politika sektorial ne’ebé diak hodi implementa rekezitus
pais nian ba onu hodi servisu hamutuk ytau matan ba klimatiku no kria planu ho
estratejia liuhusi proposta bele hetan fundu ambiente global.
“Ita fó sensibilizasaun
ba ema ne’ebé bele foti desizaun atu intregra asuntu klimatiku haree husi
adaptasun no detektasaun iha politika sektorial karik planu sektorial no asaun
sektorial darua maka oinsa governu estadu Timor-Leste bele kria mekanismu
nasinal atu bele asesu ba orsamentu balaku estragos ne’ebé impaktu mudansa
kimatiku impaktu husi mudansa klimatikas orsamentu refere ita atu implementa
rekezitu pais nian konvesaun ho ONU hodi atesaun klimatiku nia rekesitu sira
liliu planu estratejia ne’ebé diak liuliu iha proposta bele hetan orsamentu
fundu klimatiku verde orsamentu husi fundo ambiente global nian iha akordu pais
ita nia implementadór sira liuliu ministeriu relevatne importante la halimar
atu bele iha koñesimentu no kapasidade hodi formula proposta molok ba proposta
ba fundus nia ba mudansa klimatiku.
Entretantu ohin iha apresentasaun
hatudu katak Timor-Leste infrenta impaktu mudansa klimatiku ne’e barak nomos
risku makas tanba haree husi temperatura iha timor nia sae anualmente kuase
0,66 grau selsius ne’e bele dehan todan ba timor tanba sei nia temperatura maka
sai nafatin hela deit bele fó impaktu ba udan been kontinua menus ba bebeik entaun
bele mosu bailoron naruk bele lori impaktu ba iha produsaun agrikultor tanba timor nia posizaun ba mundu internasional liuliu
liga ba mudansa klimatika ita nia emisaun naton liu 0,0003% kompara ba emisaun
global ita hetan sofrementu barak tanba ema seluk nia emisaun rasik presiza
konsidera prinsipiu husi ONU nian prinsipiu komun ne’ebé mak hatudu nia
resultadu depende ba ita nia proposta se mak submete lalais nia proposta sei
hetan lalais orsamentu ne’ebé maka dadaun iha.
Jornalista
: Geraldino & Louvino (Estajiariu)
Editor
: Media RKDTL
0 Comments