PR HUSU EMA HOTU HASA'E KONSIÉNSIA PÚBLIKU HUSI MUDANSA KLIMATIKA

 


Dili-22/03/2024-Media Defisiensia, Presidente Republika Demokaritka Timor-Leste realiza palestra prezidensiál ba tinan 2024 kona-ba mudansa klimátika ho tema "Hamrik Hasoru Ameasa Klimátika”  hodi hasa'e konsiénsia públiku kona-ba impaktu katastrófiku husi mudansa klimátika iha Timor-Leste.

Tuir Presidente RDTL José Ramos-Horta agradese governu Timor-Leste ba nia envolvimentu ativu iha prosesu negosiasaun ONU nian kona-ba mudansa klimátika hodi  defende interese no influénsia desizaun internasionál sira hodi kombate mudansa klimátika.

"Agradese governu Timor-Leste ba nia envolvimentu mudansa klimátika nu'udar katastrófiku globál ida ne'ebé presiza resposta global ida, maibé nasaun ki'ik sira hanesan Timor-Leste labele hasoru dezafiu ezisténsia ida mesak, ita presiza reforsa kooperasaun internasionál, transferénsia teknolojia,dezenvolvimentu no apoiu finanseiru atu aumenta reziliénsia, lori esforsu mitigasaun no adapta ba impaktu ne'ebé labele evita iha futuru", Dehan PR iha Salaun MNEK Farol 20/03.

Palestra ida ne'e halibur hamutuk polítiku seniór sira, akadémiku, diplomata, parseiru dezenvolvimentu sira, reprezentante setór privadu no sosiedade sivíl sira atu hasa'e konsiénsia públiku kona-ba impaktu katastrófiku husi mudansa klimátika ne'ebé Timor-Leste hasoru no halo advokasia ba asaun klimátika iha setór hotu-hotu.

Iha fatin hanesan Espesial Envoy Ambassador at Large for Climate Affairs esplika palestra ida ne’e atu fó sensibilisa hodi foti desizaun hodi integra asuntu klimatiku haree husi adatasaun ba iha politika sektorial ne’ebé diak hodi implementa rekezitus pais nian ba onu hodi servisu hamutuk ytau matan ba klimatiku no kria planu ho estratejia liuhusi proposta bele hetan fundu ambiente global.

“Ita fó sensibilizasaun ba ema ne’ebé bele foti desizaun atu intregra asuntu klimatiku haree husi adaptasun no detektasaun iha politika sektorial karik planu sektorial no asaun sektorial darua maka oinsa governu estadu Timor-Leste bele kria mekanismu nasinal atu bele asesu ba orsamentu balaku estragos ne’ebé impaktu mudansa kimatiku impaktu husi mudansa klimatikas orsamentu refere ita atu implementa rekezitu pais nian konvesaun ho ONU hodi atesaun klimatiku nia rekesitu sira liliu planu estratejia ne’ebé diak liuliu iha proposta bele hetan orsamentu fundu klimatiku verde orsamentu husi fundo ambiente global nian iha akordu pais ita nia implementadór sira liuliu ministeriu relevatne importante la halimar atu bele iha koñesimentu no kapasidade hodi formula proposta molok ba proposta ba fundus nia ba mudansa klimatiku.

Entretantu ohin iha apresentasaun hatudu katak Timor-Leste infrenta impaktu mudansa klimatiku ne’e barak nomos risku makas tanba haree husi temperatura iha timor nia sae anualmente kuase 0,66 grau selsius ne’e bele dehan todan ba timor tanba sei nia temperatura maka sai nafatin hela deit bele fó impaktu ba udan been kontinua menus ba bebeik entaun bele mosu bailoron naruk bele lori impaktu ba iha produsaun agrikultor tanba timor  nia posizaun ba mundu internasional liuliu liga ba mudansa klimatika ita nia emisaun naton liu 0,0003% kompara ba emisaun global ita hetan sofrementu barak tanba ema seluk nia emisaun rasik presiza konsidera prinsipiu husi ONU nian prinsipiu komun ne’ebé mak hatudu nia resultadu depende ba ita nia proposta se mak submete lalais nia proposta sei hetan lalais orsamentu ne’ebé maka dadaun iha.

Jornalista : Geraldino & Louvino (Estajiariu)

Editor : Media RKDTL

Post a Comment

0 Comments