Konsellu Ministrus hala’o
sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no aprova ona projetu Rezolusaun Governu,
ne’ebé aprezenta hosi Vise-Ministra Finansas, Felicia Claudinanda da Cruz
Carvalho, kona-ba definisaun kompozisaun Komité Revizaun Polítiku ba Orsamentu
Jerál Estadu tinan 2024.
Komité Revizaun Polítiku
mak iha kompeténsia hodi verifika alokasaun estratéjika kona-ba rekursu
submisaun orsamentál nian, ho objetivu atu atinje kompromisu no objetivu sira
ne’ebé hatuur iha dokumentu estratéjiku no analiza kapasidade atu ezekuta planu
ba tinan finanseiru 2024 nian.
Komité Revizaun Polítiku
ne’e sei prezide hosi Primeiru-Ministru no mós kompostu hosi
Vise-Primeirus-Ministrus, Ministra Finansas, Ministru Obras Públikas no hosi
Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku. Sekretária Estadu Igualdade
no Inkluzaun, Prezidente Institutu ba Defeza Direitus Labarik nian no
reprezentante ida hosi Asosiasaun Defisiente Timor-Leste sei partisipa mós iha
reuniaun sira Komité Revizaun Polítiku nian, hanesan observadór. Reuniaun
Komité Revizaun Orsamentál nian sei hala’o hosi loron 24 fulan-outubru to’o
loron 9 fulan-novembru, iha Auditóriu Ministériu Finansas nian.
Komité Revizaun
Orsamentál tenke asegura kapasidade hodi ezekuta planu anuál ba servisus no
entidades setór públiku administrativu nian no ninia konformidade ho prioridade
nasionál sira ne’ebé define ona bazeia ba Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu
2011 – 2030, iha Program Governu, planu ba médiu prazu no planu servisu anuál
sira no entidade sira iha setór públiku administrativu, no iha dokumentu
polítiku no estratéjiku sira seluk Governu nian. Alokasaun dotasaun orsamentál
sira ba kada servisu ka entidade tenke tuir ninia planu anuál no respeita
limite másimu despeza nian ne’ebé molok ne’e define ona ba kada títulu.
Konsellu Ministrus
delibera ona hodi aprova tema “Selebra istória, harii futuru” ba komemorasaun
28 fulan-novembru iha tinan ida-ne’e, iha ne’ebé Timor-Leste selebra
aniversáriu Proklamasaun Independénsia ba da-48.
Ikusliu, Konsellu
Ministrus aprova projetu Dekretu Governu, ne’ebé aprezenta hosi
Vise-Primeiru-Ministru, Ministru Koordenadór Asuntus Ekonómikus no Ministru
Turizmu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, kona-ba apoiu ba dezenvolvimentu setór privadu.
Diploma ida-ne’e ho
objetivu atu kria apoiu finanseiru espesiál ida ba asosiasaun sivíl sira sein
fins lukrativus iha Timor-Leste, ne’ebé promove dezenvolvimentu setór privadu
timoroan nian, ne’ebé harii no rejista ona asosiasaun sira-ne’e ho loloos iha loron
ne’ebé diploma ida-ne’e hahú vigora.
Montante totál hosi kada
apoiu la bele liu valór másimu dolar amerikanu rihun 100 (atus ida) kada
entidade benefisiária no ho limite mínimu dolar amerikanu rihun 25
(ruanulu-resin-lima). Montante globál hosi apoiu finanseirus ne’ebé atu fó la
bele liu dolar amerikanu rihun 150 (atus ida limanulu).
0 Comments